Herman Halliste (28. juuni 1900 Kohila – 18. oktoober 1973 Tallinn)

“Lein” 1936 sign glasuuritud savi 28x36x50

  • ID: 30359

Eesti Pangatähed 1992-2010

Välja andnud Eesti Pank 2011

Trükkinud AS Vaba Maa

Kujundanud Vladimir Taiger

Käesolevasse albumisse on paigutatud 8 erineva nimiväärtusega Eesti krooni 27. väljaandes. Tagakaanel eraldi lehekülg 27 pangatähe nimiväärtuse, väljalaskeaasta ja seerjanumbrite loeteluga.

 

  • Müüdud
  • ID: 29078

Taska EV I II täisnahk. Erim.

Vabadussõja Ajaloo Komitee tellimus Taska Kõitekojalt tänutäheks raamatu koostajatele. Komitee esimeheks oli kindral Jaan Soots, kelle pühendus kinnitab fakti.

Eduard Taska kõitekojas valmistati koguteost poolnahas ja täisnahas. Täisnahas oli ekslusiivne lõikamata ehk suures kaustas nummerdamiseks mõeldud köide, mis oli mõeldud kinkimiseks eriti tähtsatele isikutele.  Kasutati pruune toone. Teine täisnahkne varjant oli “väikses kaustas” ja tumepunases värvikombinatsioonis. Antud varjant on oma värvilahenduses eriline ja arvatavasti seostades pühendusega teadlik valik!

  • Müüdud
  • ID: 27593

Julius Friedrich Tempeltey

“Tallinna vaade” 1950 litograafia 38,4×52,9 cm Eeskuju Theodor Gehlaar

  • Müüdud
  • ID: 26284

Parklaev Linda.

“Linda” kaptenimaal 49×76 cm lõuend dubleeritud papile.Restauaraator Ene Tromp

Foto papil 16,5×10,8 cm Pere kiri Pärnust taustaks sama maal.

Härrale pakuti fotoga kaupa tehes ka pööningul vedelev maal, mille olukord oli muidugi hoidmistingimustele vastav.

Käesolevaks on esimene eestlaste poolt asutatud Eesti laevasõiduseltsi üks laev kahest, kunstilises võtmes talletatud.

“Linda Morgenrooden” (vana nimi Morgenrooden) on ehitatud 1878 Norras. Pikkus 41,6 m laius 9,1m süvis 5,2 m.

Linda oli aastail 1879-1893 tegutsenud Eesti laevasõidu Selts, võtmeisikuks Gustav Eslon. Auliikmed olid Carl Robert Jakobson. Johan Voldemar Jannsen, Johan Köler, Mihkel Veske …

Kahjuks lõppes eestlaste ettevõtmine tülidega ja laev müüdi 1893 oksjonil Läti laevaseltsile.

  • Müüdud
  • ID: 26166

Made in Estonia. Õppelennuk PTO-4 1938 mudel.

Puidust lennukimudel. pikkus 15,5 cm, tiivalaius 20 cm h4,5 cm 1938

Lennuk PTO-4 oli Eestis 1938 aastal loodud lahtise kabiiniga alltiivaline monoplaan tüüpi õppelennuk, mille nimi tuli ehitajate initsiaalidest (Voldemar Post, Rein Tooma , Ott Org)

Esimene PTO-4 võeti kasutusele Eesti Õhukaitses oktoobril 1938 nr 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiini ja võimsama mootoriga PTO-4a (valmis vaid üks eksemplar), saadi 13.märtsil 1939 nr 162 all. eest Aeroklubile ehitatud PTO-4 -jad kandsid pardatähiseid ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist kaks, ES-EAO ja ES-EAP, jäid lõpetamata.

Neli viimast PTO-4 olid kuni 1944 Saksa lennuüksuses Sonderstaffel Buschmann.

Mudel oli kunstnik Henno Arrakule abiks  margikavandi loomisel 2002 aastal. Mudel kuulus varasemalt PTO-4ga  ka lennanud sõjaväelendur Harry Koellole (1917-2005)

 

 

  • Müüdud
  • ID: 24761

Sõmer, Saima (1933-2006)

“Natüürmort I” 1978 kõrg ja madalkuumuskeraamika  45×45 cm

Kunstiareenile astus ta kohe pärast kunstiõpingute lõpetamist 1959. aastal ning temast kujunes 1960. – 80. aastatel eesti keraamikakunsti üks juhtivaid figuure. Tähenduslik oli juba tema esimene suurem väljapanek 1965. aasta Tallinna Kunstisalongis korraldatud noorte keraamikute grupinäitusel koos Mall Valgu, Tiiu Lassi, Anu Ivaski, Luule Kormašova ja Naima Uustaluga. Sellest ekspositsioonist kujunes tollel perioodil meeldejääv, jõuline kunstisündmus. Sellel näitusel ei olnud liidreid. Iga esineja oli omaette individuaalsus, igaüks neist tajus keraamikakunsti esteetilist potentsiaali omamoodi. Saima Sõmer ilmutas ennast juba siis tundliku koloristina, eelkõige savikunsti maaliliste võimaluste kultiveerijana. Nii valmis keraamilisi serviise, dekoratiivseid vaase ja vorme, värvikaid seinapilte ning suuri maastikulisi pannoosid. Kunstniku aines oli loodus. Ta tunnetas seda emotsionaalselt, värvikalt, elurõõmsalt. Küllap realiseeris kunstnik siin oma Lõuna-Eestis veedetud lapsepõlve ja kooliaastate elamusi ja tähelepanekuid. Mahlakalt säravas koloriidis maalis Saima Sõmer keraamilisi natüürmorte. Neil kujutatu lausa pakatab küpsetes, küllastunud toonides. Kunstnik ei peljanud kasutada ka sädelevaid lüsterglasuure, mille suhtes eesti keraamika on olnud ju nii ettevaatlik. Saima Sõmer toob lüsterglasuuride metalse helgiga oma loomingusse pidulikkuse, lopsaka voolavuse.

Oluline peatükk kunstniku loomingus ja eesti keraamikakunsti tollases üldpildis olid kunstniku suured seinapannood. Lähtudes looduse üksikmotiivist, merekarbist, kivist, taimedest, komponeeris ta neid tundlikult stiliseerides panoraamse tunnetusega suurejoonelisi maastikuvaateid. Neis võlub detaili tundlik modelleering ja ülipeen, täpne loodusetaju.

 

Sirp 2006

Kunstnik Saima Sõmeri on loodud ka hülgepoiss Vigri. Vigri  figureeris  arvukatel olümpiasuveniiridel ning muutus eestlaste ja siinsete olümpiakülaliste seas igati populaarseks tegelaseks. Lisaks tegi Vigri omamoodi olümpiaajalugu – see oli üldse esimene kord, mil mõnel olümpial kavas olnud spordialal oli kasutusel eraldi maskott

 

  • Müüdud
  • ID: 24614

Lukats, Maie (1938 – 1996)

“Lillevaas” h 40 cm

Tema habrastest väikeelementidest voolitud kompositsioonid on samas vaoshoitud, mõõdukad oma kujult , milleks on lihtsalt kera või osa sellest, aga ka ovaalne munajas vorm. Need kujundid eksisteerivad omaette või kroonivad vormisammast piduliku kimbuna. See meeletut kannatustnõudev töö eeldas suurt meisterlikkust ka materjalivastupanu ületamisel. ” Pean tunnistama , et kõige enam jahmatas mind Maie Lukatsi keraamika. Tema lillekimpude mõtteuudsus, üksikdetailide läbimõeldus…….
Kaalu Kirme ütlus keraamik Maie Lukatsi näitusearvustuses 1976 aastal.

  • ID: 24085

Tuletõrjühingu hõbedast eraldus ja teenetemärgid aastast 1912

8. juunil 1901 asutati Tsaari Venemaal  tuletõrjeühingu eraldusmärk  ja teenetemärk. Eraldusmärgid jagunesid omakorda kuld, hõbe ja pronks. Kullast märki võisid kanda ainult teenelised annetajad. Hõbemärgi kandmise õigus anti neile, kes olid juhatuse liikmed, linna tuletõrjelühistute ülemad. Pronksmärki võisid  kanda  kõik tuletõrje-ja meeskonna töötajad.

 

“B” ja “A” (kuningliku Vene tuletõrjeühingu aukonsulandi peaminister Vladimir Alexandrovich monogram). Vasakpoolsel lindil on tähed “IR” ja parempoolne PO (Imperial Russian Fire Society).Pärast tema surma 1909. aastal läks IRPO aunimetuse esimehe ülesanded ülem-dikvartnerile Maria Pavlovnale ja seetõttu lisati tähis “VA” peale monogram “M” , mis kinnitati 27 jaanuaril 1912

 

  • Müüdud
  • ID: 22025

Jumala Püha Sõna: Suur Piibel 1938-1940

1940 a Suur Piibel oli väljakutseks raamatuköitjatele. Kätt proovisid paljud omaaegsed tuntud köitekojad. Parimaks osutus Taska köitekoda, millest annab tunnistust vastav märge  köitel.

 

Siin ilus näide köitekunstist, mille teostaja kahjuks tuvastamatu.

Pealkiri Jumala Püha Sõna : Suur Piibel : välja antud eestikeelse piibli 200 aasta juubeli tähistamiseks : sisaldab Wana ja Uue Testamendi ning Apokriiwa raamatud : kaunististena 226 gravüüri G. Dorè’lt ja värvipilte teistelt suurmeistritelt : keeleliseks aluseks eestikeelse piibli 15. trükk / [redigeerinud J. V. Veski, U. Masing, H. Põld ; esi- ja tiitellehtede ning algustähtede joonised: R. Kivit ; eessõna: H. B. Rahamägi]
Ilmunud Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938-1940 (Tartu : K. Mattiesen : Ilutrükk)
Kirjeldus 14 vihku (1298 lk.) : ill., kaart. ; 36 cm
  • Müüdud
  • ID: 21343

Korporatsioon Tehnola N. Langebraun (1928-1940)

23 oktoobril 1921 kinnitati Tallinna Tehnikumi juhatuse poolt Tehnola põhikiri. Asutati peamiselt tehnikaüliõpilaste poolt, mis avaldub ka võetud nimes. Värvideks valiti must-roheline-valge. (Kohusetruudus, noorus ja lakkamatu püüe edu poole.)

 

  • Müüdud
  • ID: 20240

Hõbedaleid Nõmmel

Nõmme elanikul, suvel aiatöid tehes tuli maa seest välja kast, mis sisaldas 3,4 kg lauahõbedat. Esemed peideti arvatavasti 1940ndal, mida saab järeldada pakkematerialina kasutatud ajalehe järgi. Nõmme liivas olnud esemed ei olnud oksüdeerunud ja läikisid!

  • ID: 19103

A-S Eesti Kunstsarve tehase Tallinna laoseis 1930ndad

Kunstsarve tootjal Eestis oli tooraine saamine keeruline – tal tuli see valmistada. Selle allikaks oli piim, millest peale rasva eraldamist sadestati piimas leiduv valkaine laabi abil ning saadigi vajalik aine – kaseiin.

Kaseiini tuli kuivatada ning selleks kasutati nii päikest kui katlaruumide või korstende soojust.

Toorkaseiini saamiseks oli üks kindel kriteerium – lähedal pidi olema raudtee, sest kaseiin läks ruttu riknema. Pärast toorkaseiini töötlemist saadi sõmer pulber, mida värviti soovitud tooni.

Kõigile on teada kunstsarvest tehtud nööbid ja kammid. Kunstsarvest võis teha isegi filmilinti ja isoleermaterjali. Iseäralik oli kunstsarve juures see, et see ei süttinud.

Toimetas
Kertu Loide

http://etv.err.ee/v/elusaated/ajavaod/videod/0bcb2e2a-59f2-4a6b-9c72-300332ea4d54

  • Müüdud
  • ID: 17293

Joh. Langebraun (1928-1940)

Vaas h 14 cm käsimaal

Huvitav, kas ärimees Johannes Langebraunil oli soov  juba 1930ndatel kunstnik Astrid Tiitsu abiga vallutada Hiina turg või oli Hiina kultuur ja sümbolid eestlastele  sümpaatsed. Pigem viimane, sest enamus draakonid ei oma ekspordi märgist.

  • ID: 16738

Kindral-leitnant F. Šuberti mündikataloog 1843. Käsikirjaliste märkmetega.

Hõlmab Venemaa münte aastast 1326 (Dmitri Mihailovitš)-28.01.1725 ( Peeter I)

Esimene kataloog Venemaal. Ilmus ainult 1 osa ja illustratiivne album 44 tabeliga müntitest. N. I. Berenseni kataloogis 1902, on teos ära märgitud kui haruldlus

т.1 – Часть I: Описание русских монет и медалей от 1326 (Дмитрий Михайлович) до 28.01.1725 (Петр I)

Выписка из библиографического каталога Березина Н.И. “Русские книжные редкости” (1902 год):
“Шуберт. Описание русских монет и медалей. Ч. 1-я (единственная). 1843 г.
С атласом из 48 таблиц монет. Заключает в себе описание монет и медалей от древнейших времен до кончины Петра I. Редка.”Лштвкф

 

  • Müüdud
  • ID: 14102

Kasutame küpsiseid, et parendada kasutajakogemust. Sirvides meie veebilehel edasi nõustute küpsiste kasutamisega.

Loe lisaks