Balti Päästeselts aktsia.

Baltischer Bergungs-Verein Gegründet 1888 / Balti Päästeselts Asutatud 1888

Väga haruldlane aktsia. Rahvusvaheliselt hinnatud R10!

Lisa annab ka märgitud aktsia omanik, kes oli üks organisatsiooni juhtidest.

Balti Päästeselts asutati 1887. aastal Tallinnas baltisakslastest ärimeeste poolt, põhikiri kinnitati 1888 ning seltsi kontori asukoht asus Hollandi tänav nr. 48. Aktsiaselts oli Läänemerel 1889-1940 tegutsenud päästeühing, mis tegeles avaristide või uppunud laevade ning lastide päästmisega, pukseerimise, tuukritööde, jõgede ning sadamate põhjade puhastamisega ja süvendamise ning kauba ja reisijate veoga rannaliinidel.

Alaliselt valvel olevad neli kuni seitse päästelaeva paiknesid Tallinna, Riia, Ventspilsi ja Kihelkonna sadamas. 1.07.1917 ostsid Balti Päästeseltsi mõisnikelt ja suurkaupmeestelt eesti laevandustegelased (tegevust alustati 1918, juhatuse esimeheks valiti kapten Voldemar Horst (1868-1927), Balti Päästeseltsi teenistuses alates 1889, 1901-1914 Meteori kapten) ja asetäitjaks Johan Pitka ning Leo Simsivart. Suur hulk seltsi aktsiatest kuulus soomlastele. Siitpeale toimus päästetöö peamiselt Eesti rannikul.

Pärast Vabadussõda (1918-1920) lisandus rannaliinide pidamine ning seltsil oli kolm rannasõiduliini: Tallinn-Kuressaare, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Hiiumaa. Samas oli töö Balti Päästeseltsi laevadel Eesti meremeestele heaks praktikaks töötamisel rasketes ilmastikutingimustes. 1923. aastast kuulusid seltsi peamiste päästelaevade hulka Meteor, Gladiator, Karin, Micheline, Neptun ja Solid. Tehti ka erinevaid lõbusõite vastavalt tellimustele.

Seltsil olid ka kindlad veolepingud Mereasjanduse Peavalitsuse, Raudteevalitsuse ning Sõjaministeeriumiga reisijate, pagasi ja kaubaveoks.

Sügisel 1940 seltsi varad natsionaliseeriti ja suuremad päästelaevad anti pääste-avariiteenistusele EPRON (Экспедиция Подводных Работ Особого Назначения) ning 1941 NSV Liidu Baltimere laevastikku. Seltsi lipulaevaks oli Meteor, mis tegeles päästetöödega 1958. aastani, Karin hukkus miinil 1941 ja Micheline töötas peale sõda Tallinna sadamas 1960. aastateni Võru nime all.

Tekst: Eesti Meremuuseum

Kuva vähem
  • ID: 47574

Adamson-Eric (1902-1968)

Johan Sannamehe 1928-1963 portree. 1963 süsi.

Adamson-Ericu abikaasa  Mari oli

ennem abielus F. Sannamehega ja neil oli poeg Johan.

 

  • ID: 46970

Vaguniehitustehas – aktsiaselts Dvigatel

Veel tolmune aga õnneks komplektne, heas säilivuses fotoalbum tehase toodangust.

Kuna tegu ei ole trükisega võivad originaalfotod olla haruldlased.

Tehases töötanud meistri pärandvara, aastakümneid kabinetis Luteri raamatukapi põhjas säilinud album.

Fotod 16,5×22,5 cm, album 26×35 cm

Sisaldab 45 fotot. Isegi lennukeid valmistati…..

  • ID: 46276

Joh. Lorupi tehase etalon 4067

Lorupi tehase ülevõtmisel nõukogude võimu poolt, võeti vastu otsus toota ainult uut sotsialistliku toodangut ja kapitalistlik igand hävitada. Käsk oli kõik tootenäidised  järelvalve all purustada, et alustada puhtalt lehelt. Sellepärast on see toote etalon haruldlane ja seni teadaolevalt ainus säilinud. Olemas on tootefoto, kus on vormi ja lihvi kattuvad numbrid.

 

 

 

  • ID: 44389

Henno ja Jüri Arraku fragmendid freskomaalist “Hommik”

Henno ja Jüri Arraku fragmendid freskomaalist. 70×58 x2 cm metallkarkassil. Sign 1963

Endise Kopli kino “Rahu”freskomaal “Hommik” 1963 17×4,4 m (u 74 rm)

1963. aastal maalis tuntud monumentalist ja staažikas monumentaalkunsti õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann Eesti Riikliku Kunstiinstituudi diplomitööna vastvalminud “Rahu” kinno hiiglasliku freskotehnikas maali “Hommik”. Prototüüpidena on ta paigutanud töösse oma sõbrad ja põlvkonnakaaslased, näiteks vennad Arrakud. Samas on kujutatud ka Hemingway´d, kes oli tolle aja noorte iidol ja guru.

2019. aastal lammutatakse endine  kinohoone. Koos hoonega hävineb ka võimas monumentaalkunsti teos. Kokkuleppel töö autori, hoone omaniku ja muinsuskaitsega demonteerivad Eesti Kunstiakadeemia tudengid osa freskot tema praegusest asukohas ning soov see eksponeerida uues keskuses, mis aga ei teostunud. Lõigatud ja eemaldatud fragmendid freskomaalist ekponeeriti EKA galeriis 2019 aastal ja on hoiul.

Nüüd on võimalik paari mälukillu omanikuks saada ka Sinul. Müüki tulevad Henno ja Jüri Arraku portreed. Kuna need on muinsuskaitse all peab uus omanik registreerima ja olema valmis neid  vajadusel andma näitustele.

 

 

  • Hind: kokkuleppel€
  • ID: 40209

Luterma mängumööbel

Sellist Luterma logot ei ole varem ette tulnud.

  • ID: 35346

Kopf, Joseph (1867-1930)

“Üleriiklikud veeremängude võistlused Narvas ” I kohale tulnud organisatsiooni auhind. 1933

Ag 875  h 213 mm 221,2 gr

  • ID: 33985

Luterma standard värvid. Stend

Kauplus-äri stend 69×34 cm. Leitud Valga linna maja pööningult.

  • Müüdud
  • ID: 30512

Eesti Pangatähed 1992-2010

Välja andnud Eesti Pank 2011

Trükkinud AS Vaba Maa

Kujundanud Vladimir Taiger

Käesolevasse albumisse on paigutatud 8 erineva nimiväärtusega Eesti krooni 27. väljaandes. Tagakaanel eraldi lehekülg 27 pangatähe nimiväärtuse, väljalaskeaasta ja seerjanumbrite loeteluga.

 

  • Müüdud
  • ID: 29078

Taska EV I II täisnahk. Erim.

Vabadussõja Ajaloo Komitee tellimus Taska Kõitekojalt tänutäheks raamatu koostajatele. Komitee esimeheks oli kindral Jaan Soots, kelle pühendus kinnitab fakti.

Eduard Taska kõitekojas valmistati koguteost poolnahas ja täisnahas. Täisnahas oli ekslusiivne lõikamata ehk suures kaustas nummerdamiseks mõeldud köide, mis oli mõeldud kinkimiseks eriti tähtsatele isikutele.  Kasutati pruune toone. Teine täisnahkne varjant oli “väikses kaustas” ja tumepunases värvikombinatsioonis. Antud varjant on oma värvilahenduses eriline ja arvatavasti seostades pühendusega teadlik valik!

  • Müüdud
  • ID: 27593

Julius Friedrich Tempeltey

“Tallinna vaade” 1950 litograafia 38,4×52,9 cm Eeskuju Theodor Gehlaar

  • Müüdud
  • ID: 26284

Parklaev Linda.

“Linda” kaptenimaal 49×76 cm lõuend dubleeritud papile.Restauaraator Ene Tromp

Foto papil 16,5×10,8 cm Pere kiri Pärnust taustaks sama maal.

Härrale pakuti fotoga kaupa tehes ka pööningul vedelev maal, mille olukord oli muidugi hoidmistingimustele vastav.

Käesolevaks on esimene eestlaste poolt asutatud Eesti laevasõiduseltsi üks laev kahest, kunstilises võtmes talletatud.

“Linda Morgenrooden” (vana nimi Morgenrooden) on ehitatud 1878 Norras. Pikkus 41,6 m laius 9,1m süvis 5,2 m.

Linda oli aastail 1879-1893 tegutsenud Eesti laevasõidu Selts, võtmeisikuks Gustav Eslon. Auliikmed olid Carl Robert Jakobson. Johan Voldemar Jannsen, Johan Köler, Mihkel Veske …

Kahjuks lõppes eestlaste ettevõtmine tülidega ja laev müüdi 1893 oksjonil Läti laevaseltsile.

  • Müüdud
  • ID: 26166

Made in Estonia. Õppelennuk PTO-4 1938 mudel.

Puidust lennukimudel. pikkus 15,5 cm, tiivalaius 20 cm h4,5 cm 1938

Lennuk PTO-4 oli Eestis 1938 aastal loodud lahtise kabiiniga alltiivaline monoplaan tüüpi õppelennuk, mille nimi tuli ehitajate initsiaalidest (Voldemar Post, Rein Tooma , Ott Org)

Esimene PTO-4 võeti kasutusele Eesti Õhukaitses oktoobril 1938 nr 161 all. Teine lennuk, kinnise kabiini ja võimsama mootoriga PTO-4a (valmis vaid üks eksemplar), saadi 13.märtsil 1939 nr 162 all. eest Aeroklubile ehitatud PTO-4 -jad kandsid pardatähiseid ES-EAK, ES-EAL, ES-EAM, ES-EAN, ES-EAO ja ES-EAP. Neist kaks, ES-EAO ja ES-EAP, jäid lõpetamata.

Neli viimast PTO-4 olid kuni 1944 Saksa lennuüksuses Sonderstaffel Buschmann.

Mudel oli kunstnik Henno Arrakule abiks  margikavandi loomisel 2002 aastal. Mudel kuulus varasemalt PTO-4ga  ka lennanud sõjaväelendur Harry Koellole (1917-2005)

 

 

  • Müüdud
  • ID: 24761

Lukats, Maie (1938 – 1996)

“Lillevaas” h 40 cm

Tema habrastest väikeelementidest voolitud kompositsioonid on samas vaoshoitud, mõõdukad oma kujult , milleks on lihtsalt kera või osa sellest, aga ka ovaalne munajas vorm. Need kujundid eksisteerivad omaette või kroonivad vormisammast piduliku kimbuna. See meeletut kannatustnõudev töö eeldas suurt meisterlikkust ka materjalivastupanu ületamisel. ” Pean tunnistama , et kõige enam jahmatas mind Maie Lukatsi keraamika. Tema lillekimpude mõtteuudsus, üksikdetailide läbimõeldus…….
Kaalu Kirme ütlus keraamik Maie Lukatsi näitusearvustuses 1976 aastal.

  • ID: 24085

Ed. Taska kleebis

d 15 mm

Ed. Taska kattis täisnahksed kõited  1930ndate lõpus  moodsa tsellofaniga. Kile oli uudne ja lisas tootele väärikust, kuid oma tõelist eesmärki- kaitsta köidet, ei täitnud, sest see purunes kiiresti. Selle tõttu sai töökoda kriitika osaliseks. Kuna tänapäevani olen kohanud vaid ühte kilejäänustega köidet on rõõm näha kleebist, millega arvatavalt kinnitati kate.

Kleebise kinkis meile metallikunstnik ja falerist Tõnu Lauk, kelle ema õppis Eduard Taska juures nahkehistööd.

  • ID: 19808

Hõbedaleid Nõmmel

Nõmme elanikul, suvel aiatöid tehes tuli maa seest välja kast, mis sisaldas 3,4 kg lauahõbedat. Esemed peideti arvatavasti 1940ndal, mida saab järeldada pakkematerialina kasutatud ajalehe järgi. Nõmme liivas olnud esemed ei olnud oksüdeerunud ja läikisid!

  • ID: 19103

A-S Eesti Kunstsarve tehase Tallinna laoseis 1930ndad

Kunstsarve tootjal Eestis oli tooraine saamine keeruline – tal tuli see valmistada. Selle allikaks oli piim, millest peale rasva eraldamist sadestati piimas leiduv valkaine laabi abil ning saadigi vajalik aine – kaseiin.

Kaseiini tuli kuivatada ning selleks kasutati nii päikest kui katlaruumide või korstende soojust.

Toorkaseiini saamiseks oli üks kindel kriteerium – lähedal pidi olema raudtee, sest kaseiin läks ruttu riknema. Pärast toorkaseiini töötlemist saadi sõmer pulber, mida värviti soovitud tooni.

Kõigile on teada kunstsarvest tehtud nööbid ja kammid. Kunstsarvest võis teha isegi filmilinti ja isoleermaterjali. Iseäralik oli kunstsarve juures see, et see ei süttinud.

Toimetas
Kertu Loide

http://etv.err.ee/v/elusaated/ajavaod/videod/0bcb2e2a-59f2-4a6b-9c72-300332ea4d54

  • Müüdud
  • ID: 17293

Joh. Langebraun (1928-1940)

Vaas h 14 cm käsimaal

Huvitav, kas ärimees Johannes Langebraunil oli soov  juba 1930ndatel kunstnik Astrid Tiitsu abiga vallutada Hiina turg või oli Hiina kultuur ja sümbolid eestlastele  sümpaatsed. Pigem viimane, sest enamus draakonid ei oma ekspordi märgist.

  • Müüdud
  • ID: 16738

Kindral-leitnant F. Šuberti mündikataloog 1843. Käsikirjaliste märkmetega.

Hõlmab Venemaa münte aastast 1326 (Dmitri Mihailovitš)-28.01.1725 ( Peeter I)

Esimene kataloog Venemaal. Ilmus ainult 1 osa ja illustratiivne album 44 tabeliga müntitest. N. I. Berenseni kataloogis 1902, on teos ära märgitud kui haruldlus

т.1 – Часть I: Описание русских монет и медалей от 1326 (Дмитрий Михайлович) до 28.01.1725 (Петр I)

Выписка из библиографического каталога Березина Н.И. “Русские книжные редкости” (1902 год):
“Шуберт. Описание русских монет и медалей. Ч. 1-я (единственная). 1843 г.
С атласом из 48 таблиц монет. Заключает в себе описание монет и медалей от древнейших времен до кончины Петра I. Редка.”Лштвкф

 

  • Müüdud
  • ID: 14102

Kasutame küpsiseid, et parendada kasutajakogemust. Sirvides meie veebilehel edasi nõustute küpsiste kasutamisega.

Loe lisaks