Sõmer, Saima (1933-2006)

ID:24614

“Natüürmort I” 1978 kõrg ja madalkuumuskeraamika  45×45 cm

Kunstiareenile astus ta kohe pärast kunstiõpingute lõpetamist 1959. aastal ning temast kujunes 1960. – 80. aastatel eesti keraamikakunsti üks juhtivaid figuure. Tähenduslik oli juba tema esimene suurem väljapanek 1965. aasta Tallinna Kunstisalongis korraldatud noorte keraamikute grupinäitusel koos Mall Valgu, Tiiu Lassi, Anu Ivaski, Luule Kormašova ja Naima Uustaluga. Sellest ekspositsioonist kujunes tollel perioodil meeldejääv, jõuline kunstisündmus. Sellel näitusel ei olnud liidreid. Iga esineja oli omaette individuaalsus, igaüks neist tajus keraamikakunsti esteetilist potentsiaali omamoodi. Saima Sõmer ilmutas ennast juba siis tundliku koloristina, eelkõige savikunsti maaliliste võimaluste kultiveerijana. Nii valmis keraamilisi serviise, dekoratiivseid vaase ja vorme, värvikaid seinapilte ning suuri maastikulisi pannoosid. Kunstniku aines oli loodus. Ta tunnetas seda emotsionaalselt, värvikalt, elurõõmsalt. Küllap realiseeris kunstnik siin oma Lõuna-Eestis veedetud lapsepõlve ja kooliaastate elamusi ja tähelepanekuid. Mahlakalt säravas koloriidis maalis Saima Sõmer keraamilisi natüürmorte. Neil kujutatu lausa pakatab küpsetes, küllastunud toonides. Kunstnik ei peljanud kasutada ka sädelevaid lüsterglasuure, mille suhtes eesti keraamika on olnud ju nii ettevaatlik. Saima Sõmer toob lüsterglasuuride metalse helgiga oma loomingusse pidulikkuse, lopsaka voolavuse.

Oluline peatükk kunstniku loomingus ja eesti keraamikakunsti tollases üldpildis olid kunstniku suured seinapannood. Lähtudes looduse üksikmotiivist, merekarbist, kivist, taimedest, komponeeris ta neid tundlikult stiliseerides panoraamse tunnetusega suurejoonelisi maastikuvaateid. Neis võlub detaili tundlik modelleering ja ülipeen, täpne loodusetaju.

 

Sirp 2006

Kunstnik Saima Sõmeri on loodud ka hülgepoiss Vigri. Vigri  figureeris  arvukatel olümpiasuveniiridel ning muutus eestlaste ja siinsete olümpiakülaliste seas igati populaarseks tegelaseks. Lisaks tegi Vigri omamoodi olümpiaajalugu – see oli üldse esimene kord, mil mõnel olümpial kavas olnud spordialal oli kasutusel eraldi maskott

 

  • Müüdud

Kasutame küpsiseid, et parendada kasutajakogemust. Sirvides meie veebilehel edasi nõustute küpsiste kasutamisega.

Loe lisaks